Eriti peente osakeste sisaldus välisõhus

Eestis on enamike saasteainete, sealhulgas PM_2,5 sisaldused välisõhus ühed Euroopa madalaimad ning meie välisõhu kvaliteet on võrreldav põhjamaadega. PM_2,5 sisaldus välisõhus on oluliselt madalam seatud sihttasemest ning kooskõlas ka WHO soovitusliku piirmääraga (5 µg/m³). Teiste riikide andmetega saab tutvuda EEA veebilehel.

Viimastel aastatel on Eestis märgata PM_2,5 heitkoguste täiendavat vähenemist, mis tuleneb efektiivsemate põletus- ja püüdeseadmete tehnoloogia rakendamisest põlevkivi kasutavates soojuselektrijaamades. Peamine PM_2,5 heiteallikas on mittetööstuslik põletamine, eelkõige puidu põletamine kodumajapidamistes. Energeetika valdkonna osakaal on ajas vähenenud seoses suurenenud puidu põletamisega kodumajapidamistes ja tööstuse sektoris, põlevkivi põletavate soojuselektrijaamade püüdeseadmete kaasajastamise ja elektri tootmise vähenemisega. Loe edasi siit.

Õhusaaste on tänapäeval üks olulisemaid keskkonnariske inimese tervisele. Praeguste teaduslike teadmiste kohaselt mõjutab igasugune välisõhu saasteainete tase inimeste tervist negatiivselt. Välisõhus sisalduvad eriti peened osakesed (PM₂_.₅) on seotud eeskätt hingamisteede ning südame- ja veresoonkonnahaigustega ning mõjutavad enim haavatavaid elanikkonnarühmi, sh vanemaealisi, rasedaid ja lapsi.

Euroopa Liidu eesmärk on saavutada aastaks 2030 PM_2,5 poolt põhjustatavate enneaegsete surmade arvu 55% vähenemine võrreldes 2005. aastaga. Eestis on EEA kasutatava metoodika alusel PM_2,5 poolt põhjustatavate enneaegsete surmade hulk samal perioodil vähenenud ligikaudu 90%. Samas näitas Tartu Ülikooli läbiviidud uuringu (AirQ meetod), et peenosakesed ja lämmastikdioksiid põhjustasid 2020. aastal hinnanguliselt 1179 enneaegset surma aastas, mis vastab 14 179 kaotatud eluaastale. Sellega seotud sotsiaalmajanduslikud väliskulud hinnati ligikaudu 666 miljonile eurole aastas. Loe põhjalikumalt aruandest.